Helista meile +372 59 13 5783 E-R 9:00 - 16:00

Kuidas teada, millal on aeg remontida pidureid?

Vaevalt, et keegi vaidleb vastu väitele, et turvalisuse seisukohalt on pidurid auto juures ühed kõige olulisemad komponendid. Ütles ju Jeremy Clarcksongi kunagi, et 100% autoõnnetustest leiab aset, kuna üks või mitu sõidukit ei suutnud õigeaegselt peatuda. Aga millest aru saada, et pidurid on jõudmas oma eluea viimasesse etappi?

Igapäevaselt töökoha ja kodu vahet sõites te ehk ei mõtlegi selle peale, et teie auto pidurisüsteem suudab seiskuma sundida mitmete tuhandete kilogrammide jagu metalli, plastikut, tühje kohvitopse ja teid endit. On vist ütlematagi selge, et pidurisüsteemi komponendid kuluvad. Aga need kuluvad üsna aeglaselt, nii et tõsist ohtu võite märgata alles siis, kui on juba liiga hilja.

Sõiduki pidurisüsteemi hooletusse jätmine võib kaasa tuua suured remondikulud ja halvemal puhul lausa pidurite kadumise kriisiolukorras. Õnneks on pidurisüsteemi seisukorral lihtne silma peal hoida, nii et õigeaegselt remonditöid tehes (ja mõistliku pikkivahet hoides) ei pea te muretsema näiteks eessõitjale tagant sisse sõitmise pärast.

Kõige selgem märk sellest, et pidurisüsteemile on vaja tähelepanu pöörata, on kõrge sagedusega vile, mis eelneb seisma jäämisele. Piduriklotside tootjad kinnitavad klotside külge väikse metallitüki, või indikaatori ja kui klotsidest on alles veel vaid umbes üks neljandik, hakkab see metallitükk vastu piduriketast käima, mis omakorda kõlab nagu keegi tõmbaks klassiruumis sõrmeküüntega üle vana tahvli. Sõltuvalt sellest, kui jõuliselt või palju te sõidate, peaks piduriklotsid sellisel juhul vahetama ära järgmise kuu jooksul.

Vahetevahel juhtub aga, et indikaator roostetab ja kukub ära ja siis ei hoia ükski ebameeldiv heli ka klotside kulumise eest. Lisaks sellele puudub paljudel B-kategooria varuosadel see indikaator üldse. Õnneks oskavad tähelepanelikumad autoomanikud piduriklotside kulumist tuvastada ka mõndade teiste märkide järgi. Näiteks, kui panete tähele, et piduripedaali käik on muutunud tuntavalt pikemaks kui mõne kuu eest, on hea mõte lasta pidurid üle vaadata. Tegelikult ei ole raske seda ka ise teha, kuna selleks piisab vaid ratta eemaldamiseks ja mõnigate laia kodaravahega valuvelgede puhul ei ole vaja isegi seda teha.

Piduriketastega on lood veidi keerulisemad. Enamasti elab üks jooks pidurikettaid üle vähemalt kahed-kolmed piduriklotsid. Kui tunnete, et rool vibreerib pidurdades, siis on pidurikettad ilmselt „kõverad“ ja hea mõte oleks need välja vahetada.

Paljud remonditöökojad pakuvad ka piduriketaste sirgendamise varianti. Sellisel puhul lihvitakse ketaste pealt õrn kiht metalli maha, kuni need jälle siledad on.

Pidurisüsteemi komponente vahetades on mitmeid valikuvariante. Autotootja soovitusi jälgides te üldiselt mööda ei pane, aga ka järelturul on palju erinevaid võimalusi, mis võiksid just teie sõidustiiliga sobituda. Kui te juba pidurikettaid vahetate, siis ehk tasuks kaaluda puuritud kettaid? Need on küll enamasti kallimad, aga ketastesse puuritud augud aitavad kuumusel paremini eralduda ja pidurid säilitavad ekstreemsetes tingimustes kauem oma efektiivsuse. Tõsi, keskmine autojuht igapäevaselt hõõguvate piduriketaste probleemiga kokku puutuma ei pea, nii et see on siiski variant, mida kaaluda, kui olete „entusiast“.

Lisaks piduriketaste paremate vastu väljavahetamisele saab auto sooritusvõimet parandada teistegi pidurisüsteemi komponentide arvelt. Üks levinumaid variante on keraamilised piduriklotsid. Keraamiliste piduriklotside peatamisvõime on vähemalt sama hea kui mitte parem, kui harilikel piduriklotsidel, aga need tekitavad palju vähem tolmu ja on üldiselt vaiksemad. Muidugi on alati võimalik kasutada ka erilisi võidusõidu piduriklotse, aga enamasti on nende eluiga lühem ja need kulutavad ka pidurikettaid märgatavalt rohkem.

Lisaks ketastele ja klotsidele tuleb kindlasti aegajal heita pilk peale ka pidurivoolikutele ja torustikule. Seda eriti vanemate autode puhul. Kuna isegi palju n.ö preemiummargid kasutavad piduritorusikus terastorusid, siis ühel hetkel roostetab torustik lihtsalt läbi ja kui nüüd ühel hetkel on vaja sõiduk väga kiiresti järsu ja jõulise pedaalilevajutusega patada, lööb ootamatult tõusnud rõhk piduritorustikus mõne roostetanud toru lihtsalt lõhki ja kuigi kaasaegsetel autodel on piduritorud duubeldatud (ühe toru purunedes säilib teises siiski rõhk ja vähemalt osad pooled pidurid toimivad), on see ilmselgelt äärmiselt ohtlik situatsioon. Selle vältimiseks tuleks vanematel autodel vahetada piduritorud varem või hiljem välja vasktorude vastu.

Samuti tasuks aeg ajalt heita pilk pidurivedeliku reservuaari kapoti all. Kuigi enamikel sõidukitel süttib näidikuteplokis hoiatustuli, kui pidurivedliku tase liiga madalale laneb, siis teine asi, mida vaadata, on pidurivedeliku värvus. Kui see ei ole enam läbipaistev ja kollakas, vaid hakkab juba meenutama mootori õli, siis tasuks see võimalikult kiiresi uuega asendada. Pidurivedeliku taseme kõikumist mõjutab piduriklotside kulumine. Kui piduriklotsid juba parasjagu kulunud on, pääseb pidurisilinder kaugemale välja liikuma ja pidurivedeliku tase anumas langeb selle võrra ning see võibki ühel hetkel näidikuteplokis hoiatustule süüdata. Igal juhul tasub selle tule süttimisel koheselt remonditöökotta pöörduda, sest kui selle taga ei ole kulunud piduriklotsid, on pidurisüsteemis leke ja see on juba palju ohtlikum probleem.

Üldiselt vahetatakse pidurivedeliku hoolduse käigus iga kolme aasta või umbes 45 000 kilomeetri järel.

Tegelikult on võimalik oodata pidurisüsteemi kontrollimisega ka ka hetkeni, mil teie auto kriginal seisma jääb, mitte ei peatu vaikselt, aga see võib tuua kaasa ka ebavajaliku piduriketaste vahetuse, kuigi piisanud oleks vaid klotsidest. Lisaks sellele ei taha ju tegelikult ükski juht, et niivõrd oluline süsteem kuskiltki otsast vähegi lonkaks.

Kui hoiate pidurisüsteemil silma peal ja kasutate komponente vahetades kvaliteetseid varuosi, tagab see kriisiolukordades sõiduki optimaalse peatumisvõime, nii et see ei ole koht, kus aja või rahaga koonerdada tasuks.  

10 märki pidurite kulumisest

  • Kõrge vile pidurdamisel
  • Krigisevad helid peatumisel
  • Läbi rooli tuntav vibratsioon peatumisel
  • Pidurdusmaa suureneb
  • Piduripedaali käik muutub pikemaks
  • Pidurdades „kisub“ auto vasemale või paremale
  • Seisupidur ei hoia autot paigal
  • Halb lõhn peale järsku pidurdamist
  • Piduripedaal muutub ebamääraseks
  • Sõiduk ei jää seisma